16. Üks kohe

Püüa kujutleda kogu Jumala kujutlematut Ülevust.

Muidugi on see võimatu! Seepärast ongi see kujutlematu. (Naeratus.) Kuid on võimalik näha, kuidas ja millest see kujuneb. Vaata.

Meie individuaalse tühisuse igas teadliku läbielamise aktis – meie hirmudes, meie jõuetuses, nõrkuses, meie haigustes, vaimuvaesuses – kanti Ühtse Teadvuse teisel poolusel meie endi, kollektiivset Jumalikku Ülevust: Kõrgeimat Jõudu, Kõrgeimat Tahet, Kõrgeimat Mõistust (Ülimat Tarkust), Kõrgeimat Armastust, Kõrgeimat Au ja Kõrgeimat Hiilgust ning kogu Vaimu rikkust.

Iga kord, kui me mis tahes asjaoludes, mis tahes olukordades, isegi kõige ebasoodsamates (eriti ebasoodsamates), valisime otsida Põhjust iseendas, veeretamata vastutust kellelegi teisele, lõime me oma otsinguga neid oma teadvuse põhjuslikke seoseid oma maailmaga, kandes seeläbi Kõrgeimat Võimu – võimu, mis väljendub enesevalitsemises ja maailma valitsemises kui omaenda loomingus, Looja Võimu.

Apokalüpsises (Johannese ilmutuses) on episood, kus õiged pöörduvad oma palvetes juba ülestõusnud ja taevasse läinud Kristuse kui Jumala poole ja ütlevad: kui kaua me peame veel ootama, millal Sa tuled kogu Omas Jõus? Ja Jumal vastab neile: kannatage, sest peab täituma Jumalik Täius 144 tuhande õige arvus.

Nad räägivad Kristuse Teisest Tulemisest. Sellest hetkest, mil Inimkond oma pühakute näol kannab esile selle Jumaliku Jõu, Jumaliku Ülevuse Täiuse.

Kuid Jumal eksisteerib väljaspool aega, Ühtses Praegus, ja Tema jaoks – olgugi tulevikus – on see hetk, Jumaliku Täiuse hetk, juba saabunud. Seepärast kõneleb Ta meiega – juba täna, alati – Siseses Dialoogis, Pühakirjade Elava Sõnaga, pühakute Ilmutustega, õpetades meid ennast valitsema, õpetades meid armastama, andes sealt, tulevikust, edasi Jumalikke omadusi ja andeid, tehes meist jumalad.

Ja kujutle nüüd: kui see Täiuse hetk saabub ja Jumal ilmutab Ennast kogu Omas Ülevuses ja Jõus, Omas Ühtses Kollektiivses jumalate ja jumalannade Kehas, kas Ta siis peatub Omas Loomingus? Kas Tema Jumalik Täius lakkab täienemast?

Muidugi mitte! Kuid nüüd ei looda seda enam nõrkuste ja kannatuste kaudu, vaid teadliku

kollektiivse loomingu protsessis – Armastusest Armastuseni, Rõõmust Rõõmuni, Täiusest Täiuseni. Nüüd, olles ümbritsetud jumalate Perekorrast, saades Ühtseks Jumalaks, ühendades endas inimese ja Jumala, ala ja üla, mineviku ja tuleviku, Meheliku ja Naiseliku, Isa ja Ema, muutes pimeduse ja valguse vastasseisu Jumaliku Armastuse Vikerkaareks – nüüd loob Ühtne Jumal kaasloomes kõigi jumalatega, kõigi Oma laste-vendade-õdedega uusi maailmu, kandes esile mitte enam üksikult, vaid tervete tsivilisatsioonidena ikka uusi ja uusi Jumaliku Teadvuse omadusi – luues üha uut ja uut Jumaliku Olemise Täiust.

Ja kõik need Jumala uued omadused, kõik need Jumaliku Armastuse ja Tema avaldumise Täiuse uued tahud kogunevad jätkuvalt Vaimu Ühtsesse Ajalutusse Varamusse Ühtses Jumalikus Praegus. Lineaarses ajas protsess jätkub. Ühtses Praegus on kogu Jumalik Täius juba teostunud ja eksisteerib alati – igavesest ajast ja kõigiks aegadeks – «nüüd ja ikka ja igavesti».

Seepärast saavad igal ajal kõik inimesed, kes on kunagi Jumala poole pöördunud, Ajalutu vastuse Ühtsest Praegust Ühtselt Jumalalt kogu Tema Jumalikus Ülevuses, kuid – neile arusaadavas keeles, vastavalt nende teadvuse valmisolekule sel hetkel.

Ja Jumal, igavesti muutuv ja Igavesti Muutumatu, jätkab Iseenda loomist, Iseenda loomist igal

Ühtse Praegu hetkel. Jumala jaoks ei ole Tema üle valitsevat minevikku ega tulevikku, mis Teda ettekuulutustega piiraks; Ta loob uuesti nii mineviku kui ka tuleviku olevikus, igal Ühtse Praegu hetkel.

„Kuidas välja mõtlen, nii oligi,“ ütleb Jumal. „Kuidas valime, nii saabki olema.“ Või nagu on öeldud Koraanis:

„Mina annan märke ja Mina kustutan need mälust, andes asemele uued.“

See on nagu tekst, mida Sa just praegu loed. Mina võin alati pöörduda tagasi „tema minevikku“ ja seda parandada, kui tahan. Ja Sina leiad seda uuesti lugedes sealt enda jaoks midagi uut. Kuid just praegu – selsamal hetkel – parandan Mina „tema tulevikku“.

Nii muutuvad ja täienevad tagantjärele „muutumatute“ Pühakirjade tekstid: Piibel, Koraan, Toora. Vaat miks on Pühakirjad alati Elav Sõna. Loe ikka ja jälle – ja ikka ja jälle leiad Sa neist midagi uut. Mitte ainult Sina ei muutu, vaid ka Sõna Ise neis on Elav.

Ja muidugi ei puuduta see üksnes tekste, vaid sündmuste voogu ennast. Just praegu avaneb Sulle uuesti Sinu kollektiivne minevik. Tuleb välja, et kõik selles, sealhulgas kõik hädad, hirmud, puudused, kannatused ja läbielamised, kõik nõrkused – kõik oli täiuslik, sest neist

loodi Sinu, Inimene, Kõrgeima Potentsiaali Jõud ja Ülevus. Neis kanti Kollektiivset Kristust, Planetaarset Logost, Inimese Poega – Poega, keda kandis kogu Inimkond, et ühel päeval tulevikus ilmuda ja anda meile edasi kogu kogutud Kõrgeim Potentsiaal annina, kingitusena – Armust, mitte meie individuaalsete teenete järgi. Et teha meid jumalateks. Ja alustada koos meiega Uue Kollektiivse, Ühtse Täiuse loomist – kõigi pühakute kogu Kogudusega.

Niisiis tea, Minu armastatud sõber! Minu jumal, vend, õde! Minu armastatud laps! See tulevik on juba saabunud. Sellest hetkest, mil said Osa Armastusest, Sinu sünnihetkest jumala-jumalannana Sinu unikaalses inimlikus vormis. Nüüd loome Meie koos. Ja kuigi Sa võib-olla ei tunne veel Mind, Meid, isiklikult, saame Me kindlasti tuttavaks. Meil on selleks nüüd Kogu Igavik. Kogu Igavik on Meie käsutuses. Ühtse Praegususe Igavik.

Seniks aga – sisedialoog. Häälesta oma Sisemine Dialoog Jumalaga, Kristusega, Isa-Emaga, Ühtse Vaimuga, Ühtse Ajalutu ja Kõigiusundilise Jumalaga.

„Ärge küsige Minult, kus ja millal tuleb Jumalariik, sest see ei tule märgataval viisil, ega öelda: vaata seal või vaata seal. Nii et ärge minge ega otsige. Sest vaata: Jumalariik on teie sees... Ja need, kes teevad jõupingutusi, haaravad Selle endasse“ (iseendas).